üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või universumi teatud aspekti toimise seletamist. Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi. Otsustus, mis pole falsifitseeritav ei ütle meile maailma kohta mitte midagi - maailmal võib olla ükskõik mis omadus ja ükskõik mis otsustus ei lähe algse otsustusega mitte kunagi vastuolusse. Näiteks "Väljas kas sajab või ei saja" on tõene iga ilmaga. Teooriad, mis pole falsifitseeritavad tuleb heita kõrvale. Mida rohkem falsifitseeritav teooria on, seda parem ta on. Näiteks: a) Marss tiirleb ellipsikujuliselt ümber Päikese
anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt: hüpotees on falsifitseeritav sel juhul, kui eksisteerib loogiliselt võimalik vaatlusotsustus või rida vaatlusotsustusi, mis pole hüpoteesiga kooskõlas, s.o. juhul kui antus otsustus tõeseks tunnistatuna falsifitseeriks hüpoteesi. Falsifikatsionist nõuab, et teaduslik hüpotees peab olema ülalesitatud tähenduses falsifitseeritav (71). See on sellepärast, et ainult loogiliselt võimalike vaatlusotsustuste eraldamine teeb seaduse või teooria informatiivseks. Ideaalis peaks teaduslik seadus või teooria andma meile teavet sellest, mis maailmas tegelikult toimub, välistades selle, mis seal võiks (loogiliselt) toimuda, tegelikult aga ei toimi
annaabi.ee 
