teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Selleks, et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Millised on Popperi kriitika argumendid? Popperi kriitika argumendid: Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas "puhast" vaatlust, mis võiks meid varustada "puhaste", teooriast- sõltumatute faktidega. Vaatlus on alati valiv ning sõltuv sellest teoreetilisest probleemist,
Selle loogilise teisendusega on osutatud võimalikele faktidele, mille olemasolu antud teooria eitab. Kui aga empiiriline uurimus suudaks tuvastada osutatud faktide olemasolu, tuleks antud teooria lugeda falsifitseerituks. Sedalaadi fakte nimetab Popper teooria “potentsiaalseteks falsifikaatoriteks”. Teaduslikkuse kriteeriumi võib nüüd sõnastada ka järgmiselt: teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Loomulikult pole see üksinda piisav tunnus ja lause “Kõik tiigrid on vöödilised”, vaatamata sellele, et ta on falsifitseeritav, siiski endast veel teaduslikku teooriat ei kujuta. Kuid kõiki õpetusi, mis ei ole võimelised osutama enda potentsiaalseid falsifikaatoreid, ei ole põhjust pidada teaduslikeks, olgu nad muidu kui tahes teaduselaadsed. Nii näiteks ei osuta horoskoobid tavaliselt tingimusi, mille korral neid võiks lugeda kummutatuteks
annaabi.ee 
