Roheline kärbseseen Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluvale inimesele on surmav 7 mg amatoksiini, mis sisaldub 35 grammis värskes seenes. Täiskasvanud seen kaalub umbes 50 grammi. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu. Roheline kärbseseen on levinud Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Rohelise kärbseseene söömise tõttu on surnud näiteks Rooma keiser Claudius, paavst
kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus
neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid (M900), mis ei lagune ega eemaldu keetmise, küpsetamise ega ka seente kuivatamisega. Imenduvad kiiresti ning inhibeerides ensüüm RNA polümeraasi II, blokeerivad mRNA sünteesi eukarüootsetes rakkudes. Tulemuseks on mRNA hulga pidev alanemine rakus esimese 24 tunni jooksul, valgu sünteesi langus ning raku surm
annaabi.ee 
