Euroopa Kohus võtab eelotsuse küsimuse menetlusse: Euroopa Kohus menetleb eelotsust kirjalikus ja suulises menetluses ning teeb eelotsuse Liikmesriigi kohus menetleb asja lõpuni ja teeb otsuse arvestades EL õiguse küsimustes Euroopa Kohtu eelotsusega. 2. EELOTSUSE KÜSIMISE TINGIMUSED Eelotsuse küsimise tingimused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab "liikmesriigi kohus" eristatakse fakultatiivset ja obligatoorset eelotsuse küsimist: eelotsuse küsimise õigus (vabatahtlikkus) kohustus (kohustuslikkus) nõuded eelotsuse küsimise vormistamisele. 2.1. Kes saab küsida? eelotsust saab küsida liikmesriigi kohus menetluse käigus teatud juhtudel võib eelotsust küsiv organ olla ka osa haldusest (ametiasutus), kuid peab siiski olema "iseseisev", peab olema õiguslik alus, garantii. Oluliseks võib pidada ka seda, et 4
Konsultatiivse referendumi või rahvaküsitlusega selgitatakse välja üksnes rahva arvamus ja on riigivõimu otsustada, kas sellega arvestada või mitte. Referendumeid jagatakse veel fakultatiivseteks ja kohustuslikeks. Fakultatiivse referendumi määramine 31 (korraldamine) sõltub selle organi äranägemisest, kes tahab mingit küsimust referendumil otsustada. Fakultatiivset referendumit saab korraldada kõikides küsimustes, välja arvatud need, mida selgesõnaliselt on keelatud referendumile panna -- väga sageli näiteks riigimaksude ja eelarve küsimust, amnestiat ja armuandmist, välislepingute ratifitseerimist (vt. Eesti põhiseaduse § 106). Ilma igasuguste piiranguteta on fakultatiivsete referendumite korraldamine reguleeritud Ðveitsis. Seal saab referendumile panna iga föderaalseaduse või üldise iseloomuga föderaalmääruse ja rahvusvahelise
kinnituvad lingud nukleaarsele skeletile. Samal ajal on kromosoomid seotud ka tuuma sisemembraanile kinnitunud valkudega, mida nimetatakse lamiinideks. Interfaasi kromosoomide kompaktsusaste ei ole ühtlane. Vähemkondenseerunud alad, mida transkribeeritakse aktiivselt, vastavad eukromatiinile. Heterokromatiin on märksa kompaktsem ning transkriptsiooniliselt inaktiivne. Eristatakse konstitutiivset heterokromatiini, mida ei transkribeerita kunagi ning fakultatiivset heterokromatiini, mis formeerub teatud juhtudel eukromatiinist. Konstitutiivne heterokromatiin sisaldab mittekodeerivaid kõrgelt korduvaid DNA järjestusi. Fakultatiivne heterokromatiin moodustub näiteks imetajatel teise X kromosoomi kondenseerumisel transkriptsiooniliselt inaktiivseks Barri kehakeseks. Tsentromeerid ja telomeerid Tütarkromatiidide liikumisel anafaasis raku vastaspoolustele on nende tsentromeeridele kinnitunud mikrotuubulitest koosnevad kiud (kääviniidid)
kinnituvad lingud nukleaarsele skeletile. Samal ajal on kromosoomid seotud ka tuuma sisemembraanile kinnitunud valkudega, mida nimetatakse lamiinideks. Interfaasi kromosoomide kompaktsusaste ei ole ühtlane. Vähemkondenseerunud alad, mida transkribeeritakse aktiivselt, vastavad eukromatiinile. Heterokromatiin on märksa kompaktsem ning transkriptsiooniliselt inaktiivne. Eristatakse konstitutiivset heterokromatiini, mida ei transkribeerita kunagi ning fakultatiivset heterokromatiini, mis formeerub teatud juhtudel eukromatiinist. Konstitutiivne heterokromatiin sisaldab mittekodeerivaid kõrgelt korduvaid DNA järjestusi. Fakultatiivne heterokromatiin moodustub näiteks imetajatel teise X kromosoomi kondenseerumisel transkriptsiooniliselt inaktiivseks Barri kehakeseks. Tsentromeerid ja telomeerid Tütarkromatiidide liikumisel anafaasis raku vastaspoolustele on nende tsentromeeridele kinnitunud mikrotuubulitest koosnevad kiud (kääviniidid)