propagandavahendina. Kaheks rahvusromantismi teerajajaks peetakse Liszti ja Chopini. Ehkki põhiosas kuulub nende looming peavoolu hulka, kasutasid nad aeg-ajalt oma teostes rahvuslikke rütme. Näiteks võib tuua Lizti ,,Ungari rapsoodia" ning Chopini polonees ja masurka, mis on Poola rahvatantsud. Esimesed suuremad rahvuslikud koolkonnad tekkisid Ida-Euroopas Venelaste, eriti Tsaikovski, mõjul püüdsid ka tsehhid ühendada Lääne vorme tsehhi meloodiate ja faktuuridega. Umbes samal ajal tekkisid rahvuslikud koolkonnad ka Skandinaavias. Esimene, kes jõudis oma maa piiridest kaugemale, oli norralane Edvard Grieg. Kuid paarkümmend aastat hiljem kerkisid skandinaavlased uuesti eesotsas taanlase Carl Nielseni ja soomlase Jean Sibeliusega. 19. saj teisel poolel arenes Vene muusikaringkondades vastasseis kahe loomingulise suuna vahel. Rühmitus ,,Võimas Rühm", kuhu kuulusid noored Vene
Kuna polümeerkrohvidega saab hõlpsasti katta igasuguseid kandvaid ja puhtaid pindu, sobivad need ideaalselt ka vanade ehitiste saneerimiseks. 50-ndatel aastatel algas polümeerkrohvide uus areng. Algas see kahes suunas. Esimese suuna esindajad segasid dispersioonvärvidesse täiteaineid ja liiva. Peale kanti see segu harjaga, struktuurrulliga ja kelluga terapaksuse kihina. Paks kiht oli vajalik selleks, et saavutada erinevaid pealispinna struktuuri. Nii tekkisid erineva faktuuridega mõisted. Võõpkrohv (sks.k. Streichputz) saavutati segu harjaga või pintsliga pinnale kandes, rullikrohv (sks.k. Rollputz) saavutati segu üle rullimisel spetsiaalse faktuurrulliga, hõõrdekrohv (sks.k. Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja, tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid. Teise suuna esindajad hakkasid lisama mineraalsetele krohvidele polümeerseid lisandeid.
annaabi.ee 
