faktorhulgas elemendiga x). N¨aites 5.7 esitatud kokkukleepimise ideed v˜oib u ¨ldistada ruumi X mitmele omavahel mittel˜oikuvale alamhulgale, kleepi- des u ¨he alamhulga kokku u ¨heks punktiks. N¨aide 5.8 Vaatleme ruumi R alamruumi X = [a; b]. Kleebime ruumis X kokku punktid a ja b, st a ja b on omava- hel ekvivalentsed ning u ¨lej¨a¨anud punktid ruumist X on ekvi- valentsed ainult iseendaga. Saame faktorruumi X ∗ = { [a] } ∪ ]a; b[ , 5.4 Faktorruum 49 kus punkti x ∈]a; b[ u ¨mbruste baasiks on vahemikud ]x− ; x+ [⊂]a; b[ ja punkti [a] = [b] u¨mbruste baasi moodustavad hul- gad b−a {[a]}∪]a; a + [∪]b − ; b[, kus 0 < < . 2 ¨
Nt: kuusk ja mänd Kui kuusk ja mänd kasvavad samal alal, surub kuusk männi alla. Ökoloogiline nišš = kohastumuste kompleks • Liigi omadus, mis määrab, mis rolli liik evolutsioonis täidab. Ökoloogiline nišš on see osa n-mõõtmelisest faktorruumist, mille telgedeks on olulised ökoloogilised faktorid kus liik suudab edukalt eksisteerida, ehk tingimused, millele liik on kohastunud. n = faktorruumi mõõtmelisus n = 1. Ökoloogilist amplituudi saab vaadata kui ühemõõtmelist nišši. 22 n = 2. nt: kuuse ja männi 2-mõõtmeline nišš. Märgitakse ringina, sest äärealadel on mulla niiskus ebasoodne ja pH ebasoodne. Ring = Hilberti ruum. Hilberti ruumis kehtivad Eukleidese seadused
annaabi.ee 
