esitamata ning kaasaaitamiskohustuse täiel määral täitmata, võttis kaebaja endale riski, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esitab KMD-sid ja kütusearuandeid, ei tähenda ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja ei ole 2014. a jaanuari KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksust 83,14% kohta maksuhaldurile selgitusi ega dokumente esitanud. Kaebaja väited faktooringulepingust tuleneva maksete tasumise kohta on paljasõnalised; 4) kuigi formaalselt on volitatud esindaja maksuhalduri küsimustele vastanud, on vastused enamjaolt pealiskaudsed ega sisalda täpseid andmeid küsitu kohta. Ühtlasi ei ole kaebaja ümber lükanud seda, et kaebaja pangakontolt ei nähtu tegutsevale ettevõttele iseloomulikke kulusid (sidekulud, kulud transpordile, kontorikulud, tööjõukulud jne), kaebaja ei ole maksnud ühelegi
krediiti ning saadud krediit loetakse tagastatuks nõude rahuldamisega faktooringuvõlgniku poolt. Kuna tagasinõudeõigusega faktooringulepingu alusel annab faktoor krediiti, siis kuuluvad faktooringulepingu suhtes kohaldamisele ka laenu- ja krediidilepingu kohta käivad sätted. Näiteks on faktooril õigus nõuda faktooringu kliendilt intressi saadud krediidi summalt. Erinevalt tagasinõudeõiguseta faktooringulepingust jääb tagasinõudeõigusega faktooringulepingu korral faktooringu klient nõude omanikuks ning kannab nõude täitmata jätmise riisikot, mille realiseerumisel kohustub klient krediidi tagasi maksma. Tagasinõudeõigusega faktooringulepingu suhtes kuulub kohaldamisele muuhulgas ka käsunduslepingu regulatsioon, kuna faktoori kohustuseks on anda krediiti ja valitseda nõuet