hüpoteek on seatud (hõpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringulepingu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringulepingu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. pilt Faktooringulepinguid on kahte liiki: · Regressiga - kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi. · Regressita kui müüja on arve üle andnud, siis faktooringufirmal jääb nõue ainult ostja vastu. Faktooring sobib ettevõtetele, kus: 1. Ostjale tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetähtaega 2. Maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes 3. Sobivate tagatiste puudumine 4
võlgnikul on ennekõike kohustus tasuda võlgnevus uuele võlausaldajale ehk faktoorile. Praktikas luuakse faktooringulepingu kaudu faktoori ja faktooringu kliendi vahel pikaajalised suhted, mille alusel omandab faktoor, kas kõik või osa nõuetest, mis tekivad faktooringu kliendil viimase võlgniku vastu. Kuna faktooringuleping on oma olemuselt tasuline leping, peab faktoor maksma faktooringu kliendile tasu või andma krediiti isegi juhul, kui tasu suurust ei ole kokku lepitud Faktooringulepinguid, sõltuvalt nende iseloomust, saame jagada kaheks: 1. tagasinõudeõigusega faktooringuleping; 2. tagasinõudeõiguseta faktooringuleping. Tagasinõudeõiguseta faktooringulepingu alusel on faktooringu klient kohustatud üle andma faktoorile nõude ning sellega seotud omandiõiguse ning faktoor peab nõude eest maksma kokkulepitud tasu. Kuna nõudeõigust ei ole võimalik otseselt üle anda, peab faktooringu