Faktooring võimaldab pangast saada otsese tagatiseta finantseeringut, kuna tagatiseks jäävad ostjatelt laekumata arved. Faktooringu käik: Panga ja kliendi vahel sõlmitakse leping, millega määratakse kindlaks üldine faktooringlimiit. Limiidi raames saab faktoorida arveid erinevates valuutades erinevatele ostjatele. 1. Kauba müümisel või teenuse osutamisel esitab müüja ostjale arve. 2. Peale arve aktsepteerimist ostja poolt saadab müüja arve panka faktoorimiseks. 3. Pank ostab nõudeõiguse veel laekumata arvele, makstes müüjale avansilise makse (kuni 90% arve summast), millest arvestatakse maha komisjonitasu arve käsitlemise eest. 4. Edasi tegeleb arvete tasumise jälgimise ja sissenõudmisega pank. 5. Maksetähtaja saabudes tasub ostja arve eest otse pangale. 6. Peale arve laekumist maksab pank müüjale välja ka ülejäänud osa arvest. Ostja maksevõimetuse korral jääb müüjale arvete tagasiostu kohustus (v.a regressita
OSTJA Joonis 10.1. Faktooringuprotsess Joonise 10.1 selgitused: 1. Kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine müüja, ostja ja faktoori vahel, vastavalt millele kohustub ostja maksma aktsepteeritud arvete alusel otse faktoorile. 2. Kaupade ja/või teenuste müük ja müügiarve saatmine ostjale ning kinnituse võtmine selle aktsepteerimise kohta. 3. Müügiarve loovutamine faktoorile aktsepteerimiseks ja faktoorimiseks. 30 31 4. Faktoor tasub müüjafirmale nõudeõiguse eest osaliselt (tavaliselt 7095%). 5. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktoorile. 6. Faktoor tasub müüjale omandatud nõude eest lõplikult (530%). Faktooringufirma kehtestab tavaliselt müüjale ja igale ostjale eraldi limiidi. See on piirsumma,
annaabi.ee 
