Giovanni kingad lähemal välismaailmale. Toona usuti, et palja jalaga maa peale astumine tagab viljakuse. Koer Koer lisab võluvat ja kerglast meeleolu muidu pidulikult rangele maalile. Koerad sümboliseerivad sageli portreedel truudust ja maist armastust. Peegel Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Nende maalil olek viib mõtte sellele, et pildi interpreteerimine peaks olema kristlik ja vaimne ning traditsioone austav ja faktitruu. Arvestades kaht peeglist paistvat inimest, on arvatud, et maal ongi tegelikult Arnolfini abielu tunnistav sedusakt. 15. sajandil oli abielu ainus kristlik sakrament, mis ei nõudnud preestri kohalolu. Seda võis sõlmida ka eraviisiliselt kahe tunnistaja juuresolekul. Käed Ühendatud käed on kristliku abielu sõlmimisel oluline sümbol, tähistatdes kahe inimese liitumist. Ühendatud käed seovad ka pildi tervikuks ning nende kuju kordab lühtri kumeraid vorme. Püha Margareeta
On (juba omal ajal) arvatud, et laulupeol eestlased laulsid end rahvuseks. Hakatakse rahvusele õigusi nõudma. Hurda ajalugu = välise ja seesmise ajaloo vastandlikkus Otsekui vastukaaluks Jakobsoni lühikesele, aga liialdavale 1868. Aastal peetud esimesele isamaakõnele asus Hurt samal aastal kirjutama vaoshoitumat täismõõtmelist Eesti vanemat ajalugu: "Pildid isamaa sündinud asjust". Ilmus 1871 ajalehejärjejutuna, 1879 raamatuna (EKmS-i toimetised). Faktitruu, neutraalne, ohutu rahvusromantilise ja vaid kerge saksavastase paatosega. Populaarne. Hurda ajalootaju: rahvas saab oma õige ajaloo kätte alles siis, kui on kirja pandud tema "seesmiste sündmuste", tema hinge ja vaimu lugu. Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule, mälestused, keel. Hurdale kangastub vaimusilmas korduvalt, kuidas ta oma "rahvamälestuste ajaraamatuga" Henriku kroonikale (Balti ajaloo vanimale üleskirjutusele) otsekui täiendavat, paralleelset teksti loob
aastal (avaldati Eesti Postimehes järjeloona, 1879 tuleb eraldi raamat). Raamat saab pealkirja ,,Pildid isamaal sündinud asjust". See raamat on teaduslikum, ette on võetud katse kirjutada eestlastele nende enda ajalugu, mis ei oleks nii rahvusromantiline, vaid pigem faktiline. St baltisaksa faktid asetati rahvuslikku sousti. Hurt oli oma raamatu üles ehitanud seitsmele pildile. See, millest ta valdavalt kõneleb, on muistne vabadusaeg ja vabadusvõitluse aeg. On öeldud, et raamat on üsna faktitruu, samas ka kriitiline. Eestlastele on tehtud selget ülekohut. Räägib muistsete vabadusvõitlejate vaprusest. Jõuab välja selleni, et esivanematel oli vägilaste vaimu. Hurda jaoks on rahvaluule see, millest saab kätte eestlaste õige ajaloo, hakkab seda propageerima. Ütleb, et seda tuleb ka koguda ja talletada. 60 Rahvuslikus liikumises oli ka terve rida konflikte nii põlvkondadevahelised kui
annaabi.ee 
