(kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal). Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid. Alternatiivsed seisukohad pretendeerivad aga eetika piiride laiendamisele eetika kui teaduse ja eetika kui õpetuse piirid ähmastuvad. Moraal praktika näidates kätte VÄÄRTUSED I.Kant (1724-1804) tegi vahet faktiteaduste (loodusteadused) ja väärtusteaduste vahel (siia eetika ja esteetika) Eetika - tähendab üldteoreetilist analüüsi; moraal konkreetseid kõlbelisi nähtusi. Eetika eesmärgiks pole mitte teadmised vaid käitumine. Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist; kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada. Eetika on: väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline refleksioon
Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn), epistemoloogiline anarhism (Feyerabend). Formaalteaduse ja intersubjektiivsuse mõisted. Formaalteaduste ja faktiteaduste erinevus. Induktivism - teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism - Popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi
annaabi.ee 
