Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"faktiraamat" - 3 õppematerjali

Referaat hollandist
15
doc

Referaat hollandist

Hollandist ja kuuest Kariibi mere saarest. Holland piirneb Saksamaa ja Belgiaga ning Põhjamerega (vt joonis 3). Keel: hollandi ja friisi keel Sümboolika: lipp punane-valge-sinine (vt joonis 1) ja vapp (vt joonis 2) Kohalik aeg: Hollandis on kasutusel talve- ja suveaeg. Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis samal ajal kell 08.00. (www.eures.ee; Maailma faktiraamat) Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3. Hollandi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 2. Riigi arengutase Inimarenguindeks (vt joonis 4) on Hollandil 0,953 (2005), Eestil 0,860. Sisemajanduse

Geograafia → Geograafia
62 allalaadimist
Holland - miniuurimistöö
6
docx

Holland - miniuurimistöö

2.3 Soolis-vanuseline kooseis 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive Hollandi loomulik iive on 0.2% (2007). Suremus tuhande inimese kohta on 8,7 ja sündimus 10,7. Rändesaldo on 2,6 tuhande inimese kohta. Hollandi iive on positiivne ja madal, sest elutingimused ja tervishoid on kõrgelt arenenud ning inimesed ise reguleerivad sündimust. Imikusuremus on 4,8, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat). 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see kõrgem 81,98 aastat ja meestel 76,66 aastat. Hollandis on keskmine oodatav eluiga väga kõrge, maailmas on see 29. kohal. 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs Hollandis elab kõige rohkem inimesi vanuses 35-50 (vt Joonis 8). Naiste ja meeste osakaal rahvastikus on üsna võrdne, kuid alates 65-st eluaastast hakkab naiste osakaaal suurenema (vt Tabel 1)

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
Rootsi üldandmed
2
doc

Rootsi üldandmed

Pikimaks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi - üldandmeid Rootsi kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/sw.html - Maailma faktiraamat - samuti üldandmeid riigi kohta http://www.countrywatch.com/pdfs/SE_cntymap.pdf - riigi kaart http://www.zacekfoto.ee/images/pilt2026.jpg - Loodusfoto Rootsist

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun