Juba vanaaja filosoofias tehti vahet arvamusel (doxa) ja teadmisel (episteme). Fakt ehk tõsiasi ehk tõik on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste. Faktiväide on väide, mis sisaldab andmeid ning mille tõesust või väärust on võimalik kontrollida. 19. Väärtusotsustus, selle erinevus faktiotsustusest Väärtusotsustus - isiklikust väärtushinnangust lähtuv otsustus Väärtusotsustus ei saa tähistada sama asja kui empiiriline faktiotsustus. Viga tuleneb sellest, et olemasolevast järeldatakse, mis peaks olema; kui eeldused on faktiotsustused, ei saa järelduseks olla väärtusotsustus; tõsiasjast, et miski on nii, nagu seda kirjeldame, ei saa järeldada, mida edaspidi tuleks ette võtta. Faktiotsus põhineb faktidel, mida saame kontrollida. Väärtusotsuse puhul ei piisa faktidest, selleks on vaja midagi muud, mida saab demonstreerida ja näidata. 20. Argumendi kummutamisviisid
Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest – kriteeriumi järgi on need mõttetud. Teiseks on lausete eitused – Mõlemad laused on pseudolaused. (1870). Esteetika on mõtetu, sest väärtusi ja norme ei saa verifitseerida ega empiirilisest tuletada. Mõttekas on see, mida saab verifitseerida. Predikaadid „hea“ ja „ilus“ – millal on faktiotsustused – millal kui empiirilised kriteeriumid on andnud. Faktiotsustus on mõttekas; väärtusotsustus (tuleb pidada ilusaks midagi) on pseudolause. (1871 algus) Filosoofia ülesanne siin: Filosoofidele jääb loogilise analüüsi meetod. Filosoofia ülesanne: mõttetuse kõrvaldamine ja teiselt poolt, see mis alles jääb, on mõttekas. Metafüüsika kui elutunde väljendus (1871): Metafüüsika on mõtetus. Metafüüsika on ainult elutunde väljendamine – see pole verifitseeritav, empiiriliselt tõestav