Ehk tasuks see norm üle võtta nii, nagu ta seal ühiskonnas toimib või tuleks seda natuke meie ühiskonnas jaoks kohandada. Üks üheselt ülevõtmine on kindlasti viga. Kuidas me üldse saaksime õigusega teaduslikult tegeleda? Võibolla seisavad kõrvuti tegelikult kolm distsipliini: ÕF, õigusdogmaatika ja ÕS. ÕF tegeleb õiguse väärtuse küsimustega, õiglase õigusega. ÕD tegeleb normatiivse õigusega, keegi peab midagi tegema, õigustehnikaga. ÕS tegeleb õiguse faktilisusega, õiguse olemisega. ÕS on välja kasvanud üldsotsioloogiast. ÕS on teadus, mis tegeleb ühiskonna teadusliku uurimisega. 3. Õiguse ülesanne. (Vt ka E. Raska) Probleem: Õigusteoorias ollakse seisukohal, et õigusnormide (küllap siis ka õiguse) ülesanne on suunata ja juhtida kodanike ning ametnike käitumist. Selle kaudu õigusnormid korrastavad ning stabiliseerivad suhteid ühiskonnas, suurendavad ühiskonna sidusust (integratsiooni määra), aitavad kaasa inimeste
Kuidas on võimalik õigusega teaduslikult tegeleda? Võib-olla seisavad üksteisele kõige lähemal kolm distsipliini õigusfilosoofia, õigusdogmaatika ja õiguse sotsioloogia. Õigusfilosoofia tegeleb õiguse väärtuse küsimusega, õiguskujutlustega, õiglase õigusega. Õigusdogmaatika tegeleb normatiivse õigusega, mõistega PIDAMA, õiguse meetoditega, õigustehnikaga. Õiguse sotsioloogia tegeleb õiguse faktilisusega, õiguse olemisega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldsotsioloogiast. Sotsioloogias tegeletakse ühiskonna teadusliku uurimisega. Siinkohal tekib küsimus, mis see ühiskond on? Ühiskond: - inimeste kogum (Karl Marx). - Normatiivide süsteem (Max Weber), ühiskond koosneb erinevatest käitumisnormidest - Mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber), ühiskond on täpselt seda nägu, milliseks seal elavad inimesed selle kujundavad
annaabi.ee 
