Järgmiseks konflikti komponendiks on konflikti põhiküsimus. Konflikti põhiküsimus on see mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Põhiküsimus moodustab konflikti sisu. Alati ei ole kerge konflikti sisu määrata, eriti juhul kui on tegemist pikaajaliste ja kaugelearenenud konfliktidega. Pikaajaliste konfliktide põhiküsimuseks võib saada konfliktiprotsess, see tähendab, et algküsimusega enam ei tegelda. Müller-Fohrbordti grupeerib põhiküsimusi järgmiselt: · faktikonflikt · huvikonflikt · väärtuskonflikt Kui on võimalik kindlaks teha, mis kategooriasse põhiküsimus kuulub, siis on võimalik leida ka sobiv lahendustee. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab mõõdetavaid suurusi. Faktikonflikti loob tõsiasja erisugune tõlgendamine see tänuväärne põhiküsimus seetõttu, et faktid on kontrollitavad. Faktikonflikti kriteeriumiks on küsimus õigest ja valest
See, kui mitmes asjas ja kui radikaalselt osapooled ennast teineteisele vastandavad, on konflikti arenemise oluliseks kriteeriumiks. Mida ühtsem on osapool, seda rohkem sunnib ta endaga arvestama ja seda raskem on tema tahet murda. Seepärast võib konflikti üheks lahendusstrateegiaks olla teise osapoole ühtsuse lõhkumine. Üldreeglina eristatakse fakti-, huvi- ja väärtuskonflikti. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab ennekõike kvantitatiivseid, mõõdetavaid suurusi. Fakt kui konflikti põhiküsimus on tänuväärne selles mõttes, et faktid on kontrollitavad. Huvide konflikt puudutab soovide ja vajaduste ühitamist. Huvide konflikti aluseks on kahe osapoole põhjendatud huvide ühitamatus. Huvide konflikti lahendamise eesmärgiks on osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmine. Väärtuste konflikti puhul kerkib esile ja vastandub see, mida osapooled oluliseks peavad.
annaabi.ee 
