Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 kbit/s modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 kbit/s modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 kbit/s ja DSL'i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Faksmodem on personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on ette nähtud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla arvutisisene või -väline. Arvutisiseseid faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board). Läbi faksimodemi saadetud dokumendid peavad eelnevalt olema viidud elektroonilisele kujule, s.t. peavad olema failidena kõvakettal ning vastuvõetavad dokumendid salvestatakse samuti failidena kõvakettale
kaablimodemeid valmistavate firmade toodete sertifitseerimiseks. Kaablioperaatorid, kelle kliendid kasutavad veel vanu, standardile mittevastavaid modemeid, saavad tellida operaatoripoolse DOCSIS- kaardi juurde tahapoole ühilduvat tuge. Sedamööda, kuidas ilmuvad DOCSIS'e uued versioonid, on modemeid võimalik värskendada nende EEPROM mälu sisu uuendades. DOCSIS modemeid ehitatakse sisse ka TV-boksidesse fax modem - faksimodem Personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on projekteeritud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Mõned, kuigi mitte kõik faksimodemid on kasutatavad ka tavaliste modemitena. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla sisemine või välimine. Sisemisi faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board).