Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.5 Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. 1. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 2. Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse
Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.3. Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 6
neljanda faili nakatamist hävitada aktiivsel kettal olevad failid. Selle hävitustöö käigust hävitas viirus ka iseenda. 1980. aastate lõpus hakkasid kasutajad juba ka turvalisusele tähelepanu pöörama. Omandati ka tol ajal aktuaalne reegel, et arvuti nakatumise esimene tunnus on faili COMMAND.COM suurenemine. Tol ajal piisaski viiruse avastamiseks vaid selle faili suuruse jälgimisest. Ära märkimist väärib veel tundmatu Iisraeli programmeerija poolt loodud residentsete failiviiruste perekond Suriv. Ka selle viiruse puhul on raske öelda, kas see oli nüüd kontrolli alt väljunud eksperiment või tahtlik kahjurlus. Kaldutakse arvama, et see oli siiski nurjunud eksperiment. Suriv-1 nakatas COM-faile. Suriv-2 oli esimene viirus, mis suutis EXE-failidesse juurduda. Suriv-3 koondas endasse kahe esimese saavutused ning suutis nakatada võrdse eduga nii COM, kui ka EXE-faile 11 Sifreeritud viirus Cascade tekitas peale aktiveerimist ,,tähesaju" ja kõik ekraanil
annaabi.ee 
