kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on faililaienduseks). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255 tähemärgilisi failinimesi. FAT16 ilmus 1984. aastal koos MS-DOS 3.0-ga. FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65 536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks[3]. Näiteks: varem võttis paarisajabaidine fail (eeldusel, et klaster on 4 kB) kettal 4
kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext failisüsteemid ühilduvad POSIX standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2 ja ext3 failisüsteeme lisatarkvara abil. 1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX-stiilis failide ligipääsuõigused ning ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows lisadega. 1.5. BSD - Fast Failisüsteem, mis üritab võidelda fragmentatsiooniga topelt suurusega sektorite sisse viimisega. Tavaliselt failide säilimiseks kasutatakse sektor suurusega 8 Kb. Samas iga faili
annaabi.ee 
