tunnuseid. Konks oli aga selles, et litsentsileping nägi ette Microsofti õigust kasutada Windowsi juures neid samu tunnuseid: drop-down menüüd, aknad ning hiiretugi. 1993. aastani kestnud kohtuprotsess lõppes Microsofti õigeksmõistmisega. (Dvorak 1988) 3.3 Windowsi pealetung 1990. aastal anti välja Windows 3.0, mis sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Windows 3.0 hõlmas täiustatud programmi- ja failihaldurit ning suuremat värviskeemi. Uus versioon oli üleüldiselt kiirem ja usaldatavam. Programmeerijad hakkasid Windowsile massiliselt tarkvara looma ning Windows 3.0 müüs väljalaskeaastal kolm miljonit eksemplaari. (Bellis) 1992. aastal ilmunud Windows 3.1, mis võimaldas rohkem kirjastiile, multimeedia kasutamist ning objektide linkimise ja manustamise võimalust, saatis samuti suur müügiedu. Ometi ei saa seda võrrelda 1995. aastal ilmunud Windows 95 populaarsusega. Esmakordselt
alates Windows NT-st on kasutada graafiline vahend Disk Management. UNIX-tüüpi süs- teemides toimub partitsioonitabeli muutmine käsurea käsu fdisk abil. Partitsioonide loomiseks pakutakse ka operatsioonisüsteemi paigaldamisel vastavad dialoo- giaknad. Joonis 62. Disk Management tööekraan 2.4.3 Failisüsteemi formateerimine Windowsis saab failisüsteemi formateerimiseks kasutada käsku FORMAT, failihaldurit või graafilist vahendit Disk Management. UNIX-tüüpi süsteemides toimub formateerimine käsu mkfs või newfs abil. Reeglina tuleb ette anda failisüsteemi tähis (Windowsis kettatähed C:, D: jne., UNIX-tüüpi süsteemides seadmefailid /dev/hda1, /dev/hda2 jne.), failisüsteemi tüüp, võib-olla ka radade arv ja sektorite arv rajal vmt. parameetrid. 43 Formateerimine viiakse läbi ka süsteemi paigaldamisel pärast partitsioonide loomist. 2.4