(scholarius või ka studiosus). Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtlemise keeleks, mida ülikoolides kasutati nii õppe-kui kõnekeelena, siis kujunes ülikoolide terminoloogiast välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud tudeng) tuletati verbist studere, mis tähendas hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema ja mis pidas vähemalt osa üliõpilaste suhtes paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas- võime, s.o. võime ja oskus õpetada mingit teadust.Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan, kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine,
Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel.