saa riigilt mingit kaitset. Esimene pogromm phukes pärast Aleksander II atendaati,mille taga hakati kohe süüdistama juute. Selle käigus leidis aset üle 200 juudivastast rahvarüüstamisrünnakut. Kõige rohkem juute elas Vene impeeriumi läänealadel (Poola ja Ukrainaa). Teine pogrommilaine sai alguse poisi tapmisest. Juudivaenulikkus oli selleks ajaks üles keeratud .1902-1903 oli päevavalgele toodud Siioni tarkade protokollid, mis on ilmselge fabritseering, mis aga paljastab juutide maailmavallutuse kava. See oli tugev alus anitsemitsismile. Adolf Hitler oli hiljem veendunud, et see on tõene dokument. Hitleri juudivastasus oli kultuuriline ja tema päritolu Austriast oliu oluline. Austriasoli juudivastane organiseerimine juba 1890ndatelaastal. 1891 asutati Austrias Pan Saksa liit(Alldeutsche Vereinigung), mille eesotsas Schönerer. Tema oli väga vaenulikult meelestatud slaavlaste ja juutide vastu. Schönerer nägi lahendusena, et
ja kohus lubab avaldada. M-i kaitsja küsimustele vastates möönab O, et tol õhtul oli pime ja tema oli ligi 50 meetrit eemal, samuti kinnitab O, et on taas hakanud N-ga koos elama. Lõpukõnes palub prokurör kohtul tugineda O kohtueelses menetluses antud ütlustele, sest need on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ja saadi siis, kui sündmus O-l veel värskelt meeles oli. Kohtus antud ütlused on aga ebausaldusväärne fabritseering, mille eesmärgiks on N süüdistusest päästa. M-i kaitsja leiab, et O ütlustega tuleb arvestada osaliselt eriti selles osas, mis puudutab O kinnitust, et M talle mingit varastatud kraami müüa ei ole üritanud. N-i kaitsja arvates tuleks aga kõrvale jätta nii O kohtueelses menetluses kui kohtus antud ütlused, kuna neis on kõrvaldamatud vastuolud ja kohtueelses menetluses antud ütlused on saadud ebaseaduslikult. Millises ulatuses arvestad kohtunikuna O ütlusi?