Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav, hinnatav. Vabadust ei käsitletud ... Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks põhiline argument, miks Valgustus on illusioon, on see, et arusaam asjade loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis. Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire.
areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arustu muusika. 04.11.10 ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle meile keegi mis on õige mis vale. Valgustusfilosoofia. Maailmas on asjad teatud korrapärasuse järgi seotud ja meie avastame need. Teadmine pelgalt inimse loodud konseptsioon. Me fabritseerime reaalsust nii nagu see meile sobib. Tõde on kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimestel reguleerida nende elu. ,,Meie arusaam tõest ei tulene sellest kuidas maailma suudame mõista vaid meie vaimu (võimu) tahtest." ,,Elu ise ongi võimu tahe."Enesesäilitamise/kehtestamise tungid. ÜLEinimese konseptsioon. ,,Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et telaks üleinimene." Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp. Üleinimese vastand viimane inimene.
annaabi.ee 
