'objektiivne juhus'. Muide ka müütilise mõtlemise puhul tuleb osa inventari soetada (nagu teadusliku puhul peaaegu täielikult). 'Meisterdaja' ei pruugi oma ülesannet alati täita, kuid alati paneb ta sellesse midagi endast (bricoleur ei piira end täide- või lõpuleviimisega). Müütiline mõtlemine on praktiline, ei moodusta strukturaalseid kooslusi ainult teiste struktuuride koosluste abil, vaid with odds and ends. Samas teadus, mis toimib oma tekkimise fakti tõttu, fabritseerib oma vahendid tänu struktuuridele. Teadus põhineb juhusliku ja põhilise eristamisele (samas ja sündmuse ja struktuuri eristamisele). Kunst asub poolel teel teadusliku teadmise ja müütilise/maagilise mõtlemise vahel, kuna kunstiteos on intellektuaalse materiaalne objekt. Teadlane loob sündmusi (muudab maailma) struktuuride abil; 'meisterdaja' loob struktuure sündmuste abil. Miniatuur (midagi kujutatavast kas suuruse, meelelise tajutavuse või aja mõttes väiksemat) olevat
-) Marcuse andis siin imposantse analüüsi ühiskondliku aparaadi varjatud kontrolli ja manipulatsiooni võimalustest. -) Valitsev kord näib olevat ratsionaalne, kuid tegelikult on see korratuse korrastatus. See on sügavalt irratsionaalne. -) Mis siis on tegelikult ratsionaalne ja mis irratsionaalne? Kui Marx õpetas, et töö tegi inimesest inimese. Inimene on põhimõtteliselt tööline. *) Ta on HOMO FABER, olend, kes midagi toodab fabritseerib. Sellepärast oligi proletariaat Maxi jaoks tõeline inimene. *) Peale selle õpetas marx, et inimene on HOMO SOCIALIS, ÜHISKONDLIK OLEND. -) Marcuse ütles, et inimene pole maapeal mitte töötamiseks vaid maitsmiseks, nautimiseks. *) Tegelikult ei soovi midagi muud, kui järgida oma ihasid ja tunge. *) Töö on vaid paratamatu pahe, orja seisund. Töö tuleks niipalju kui võimalik elust väljatõrjuda. Tänu moodsale tehnikale on see tänapäeval ka võimalik.
annaabi.ee 
