õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim poliitiline tegelane, hiilgav kõnemees ja kirjanik, kes tõstis ladina kirjandusliku keele suurele kunstilisele kõrgusele, universaalselt haritud õpetlane ja väljapaistvaim Rooma filosoof. Cicero oli õppinud kreeka keelt, tutvunud kreeka ja ladina poeetidega, tundis hästi grammatikat, retoorikat, õigust, ajalugu ja filosoofiat. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero kerkis esmakordselt poliitilisele võitlusväljale 27 aastaselt. Algul esines ta
räägib valitsevast ebausust. Kohalikesse rahvastesse suhtub sümpaatiaga. Ilmuvad kordustrükid. Uus algus raske, uusi vaimulikke raske leida, 1650 a vangide vahetamine, kes ellu olid jäänud anti poolakatele üle. Vangi sattus ka ainuke teadaolev eestiga seot mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud , tegemist on praktilise käsitraamatuga vaimulikele. Tekstid eesti ja läti k ,ette nähtud preestri töö hõlbustamiseks. Fabianus Quadrakanus. Jesuiit. Saatis oma emainstitutsioonile teateid, mis tema juhtimisel läbi viidi. Kõiki tema missjoniretki, mis Pärnust ulatusid küllaltki kaugel, püüti edasi anda. Temaga teada eesti k kateksimuste levitamine. Tartus oli peakorter ja tõhusam tegevus, kuid jesuiite oli tegelikult ka mujal. Vaatamata aktiivsele algusele tegevus siiski jääb vaiksemaks, entusiasm väheneb. Esialgne suur optimism siia tulla kaob, ei saavutata taset, mida esialgu loodeti ja taheti
annaabi.ee 
