pôrkevööndeis ja subduktsioonitsoonides). Vajumismoonet võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrgem litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt. ookenide passivsed äääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). Kontaktmoondel, mis areneb maakoores tarduvate magmamasside kontaktil ümbriskivimitega tekivad nn
Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks. Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis). Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_kivimid.htm ja loengukonspekt 3.7. Eesti maavarad. Põlevkivi. Põhiline energeetika maavara Eestis
annaabi.ee 
