faatsiesi, nende seeriaid. · Madalaima astme moonde faatsiest nimetatakse tseoliitseks faatsieseks, mida iseloomustab tseoliitide, kloriitide, K-vilkude (muskoviit) ja kvartsi moodustumine · Regionaalse metamorfismi madala ja keskmise moondeastme (kuni temperatuurini 550°C) piirkonda iseloomustada rohekivimilise (s.o. kloriitiderikka) faatsiesena, Vajumismoonet iseloomustavad sinikilda faatsiese kivimid, milles esineb sinise värvusega leelis-amfibool - glaukofaan · kõrget moondeastet (kuni temperatuurini 700°C) aga amfiboliitse (s.o.küünekivirikka) faatsiesena. · Kui moondekivimite poorid on amfiboliitse faatsiese tingimustes küllastunud veeaurust, hakkavad kvartsi, päevakivi ja vilke sisaldavad kivimid temperatuuridel üle 650°C osaliselt
teistsugune. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru kui katalüsaatori defitsiidi tôttu. Veeauru (fluidi) defitsiidil läheb täiendava soojuse lisamisel kivimite tahke moone edasi pôhiliselt pürokseenide tekkega. Selliseid tingimusi (temp. 700 800°C; rõhk 510 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punaserohelisevärviline granaat pürokseenkivim eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. 25. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid.
annaabi.ee 
