VASTUVÕTT JA INTERPRETATSIOON FUNKTSIONEERIVAD TANTSUETENDUSES Jakobsoni jäsgi on 6 kanalit (channels), mis töötavad võimaluste loomisel. Et tantsuetendus kommunikeeruks, ka lubades etteaimamatuid reaksioone esile kutsuda. Mis määrab tantsuetenduse edu, kui eeldada, et on olemas head ideed , mis väljenduvad kõigis 4-s meediumis meediumis: 1. Selle elemendid on referentsiaalsed 2. Elemendid on esteetilised 3. Elemendid on metalingvistilised 4. Elemendid on faatilised (phatic) 5. Elemendid on injunctive (injun -ausõna!) 6. Elemendid on performatiivsed FAATILINE aspekt kommunikatsioonis on interaktsiooni (suhtlus) loomine, selle hoidmine, arendamine või selle katkestamine (desruptive). Kui tavasuhtluses me suhtleme mitmel moel -pöördudes teineteise poole, vaadates teineteist, tervitades jne. Säilitades silmsidet, hoiame vestluse arengut, noogutades tunnistame teineteise seisukohti ja kasutades näolimeid, hoiame vestlusteemasid arengus
päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh. Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate tähelepanu. 3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah, mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid: 4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa; 4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips- klõps. Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll, müta-mäta. 15