Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta. Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb
võib kirjutada parameetrilisel kujul: x = Ax sin ( x t + x ) y = Ay sin ( y t + y ) Keha tegelik liikumine on x ja y sihiliste liikumiste summa. Kui vabaneda võrrandisüsteemis teisenduste kaudu parameetrist t, saame seose x ja y vahel - trajektoori võrrandi: 2 2 x y + - 2 xy cos( x - y ) = sin 2 ( x - y ) . Ax Ay Ax Ay See on üldine ellipsi võrrand, mille kuju oleneb faasivahest x -y . Erijuhud on: 1) Samas faasis liitumine x - y = 2 n 2) Vastasfaasis liitumine x - y = (2n + 1) 3) x -y = ± 2 41. Sumbuvad vônkumised. Diferentsiaalvõrrand, kus on takistustegur. k &x& + x& + x=0 m m Sumbuva võnkumise amplituudi kahanemine on eksponentsiaalne, teisisõnu hälve muutub seaduspärasuse järgi: x = A0 e -t sin ( t + 0 ) = 02 - 2
2 Polarisatsiooni olek muutub lineaarselt polariseeritud olekust ringpolariseeritud olekuni 45o faasivahe korral, risti lineaarselt polariseeritud olekusse 90o juures, uuesti ringpolariseeritud olekusse 135o juures ning tagasi algasendisse 180o juures. Lineaarselt ja ringpolariseeritud olekute vahel on polarisatsiooni olek elliptiline. Sageli kirjeldatakse faasimodulatsiooni käiguvahega. Käiguvahe avaldub faasivahest valemiga 2 32 Tavalise ja ebatavalise kiire levikul klaasplaadis tekib interferents, mille tulemusena on vaadeldav hajunud valguse intensiivsuse modulatsioon I Sd 0,5I S (1 cos ) . Hajunud
sagedus võrdne liidetavate võnkumiste sageduse vahega. Tegur 2acos/2 määrab amplituudi ja mõjutab ka võnkumise faasi. §46. Ristsihiliste võnkumiste liitmine. Vaatleme rasket kuulikest, mis ripub pika peene niidi otsas (mat. pendel). See kuulike saab sooritada kahte võnkumist vastastikku ristuvates sihtides, mõlema võnkumise sagedus on seejuures ühesugune. Niisugusel juhul liigub kuulike kõverjooneliselt trajektoori mööda, mille kuju sõltub võnkumiste faasivahest. Liidame nüüd kahe koordinaattelgede x ja y sihis toimuvate ühesuguste sagedustega harm. võnkumised. Valime aja arvestamise alghetke nii, et esimese võnkumise algfaas oleks null. Siis saame kirjutada võnkumiste võrrandi nii: x=a cost, y=b cos(t+)}, kus on võnkumiste faasivahe. See võrrandisüs. kujutab endast mõlemas võnkumises osaleva keha trajektoori võrrandit parameetrilisel kujul. Et anda sellele võrrandile kuju, peab võrranditest elimineerima aja t. Esimesest võrr
annaabi.ee 
