Kas jää sulamisega klaasis muutub süsteem ühtlasemaks ja süsteemi entroopia hoopis kahaneb, kuna süsteem ühtlustub ning konstandi entroopia on 0 ? Süsteemi mikrooleku määramiseks on aga vaja teada kõigi süsteemi kuuluvate osakeste koordinaate ja Jää sulamine klaasis tüüpiline näide kasvava impulsse. Kõigi osakeste koordinaatide ja impulsside entroopiaga süsteemist ruumi nimetatakse faasiruumiks. Faasiruum on 6- mõõtmeline ruum, mille koordinaatideks on lisaks tavalistele ruumikoordinaatidele osakeste kiiruste või impulsside komponendid. Me ei vaata kontsentratsiooni vaid faasiruumi s.o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste
tuletisega. Kui võrrand kirjeldab mingit süsteemi, siis lahendi punkt faasiruumis kirjeldab süsteemi olekut muutuja x teatud väärtuse korral. Muutuja x kasvamise korral moodustavad punktid faasijoone ehk trajektoori või orbiidi. Def 18.2' n-esimest järku dif.võr süsteemi faasiruumiks on n-mõõtmeline ruum . Lahendi punktid moodustavad t kasvades faasiruumis faasijooned ( trajektoorid või orbiidid). Teist järku võrrandi või võrrandisüsteemi faasiruum on kahemõõtmeline faasiruum: kui meil on siis faasiruumi punkti moodustavad (x, y). Def 18.3 Autonoomse võrrandisüsteemi (18.1) iseäraseks punktiks on lahend , mille korral (18.3) Vastav trajektoor xy-tasandil on nn püsipunkt ehk tasakaaluseisund. Süsteemi (18.1( iseärases punktis ei ole määratud tuletis . Tõepoolest . Iseärases punktis saame määramatuse . 19. Teist järku lineaarse võrrandisüsteemi iseäraste punktide liigitus. Vaatleme lineaarset võrrandisüsteemi (19.1) ehk maatriks kujul: , kus
annaabi.ee 
