vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 2.9 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. a b Joonis 2.10. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a lühisrootor; b faasirootor [24]. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu.
kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. a b Joonis 5.3. Asünkroonmootorites kasutatavad rootorid. a – lühisrootor; b – faasirootor [11]. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub 60 f n s p kus ns on mootori sünkroonkiirus (p/min), f on toitepinge sagedus ning p on pooluspaaride arv. Nagu näha, sõltub magnetvälja pöörlemise kiirus ka pooluspaaride arvust. Mida suurem
annaabi.ee 
