- iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi
Kui tarviti on mittesummeetriline (Za ei võrdu Zb jne), siis rikutakse faasipingete ja voolude summeetria. Tarviti liinipinged ab U , bc U ja ca U jaavad samaks tanu generaatori (trafo) suurele voimsusele, kuid neutraalpunkti potentsiaal muutub ning tekib pinge neutraalpunktide vahel.Pinge neutraalpunktide vahel leitakse kahe solme meetodi abil kus A Y , B Y ja C Y on kompleksfaasijuhtivused. Tarviti faasipinged erinevad generaatori (trafo) faasipingetest neutraali nihkumise tottu: Faasi- ja liinivoolud leitakse Ohmi seaduse abil: Generaatori faasipinged A U , B U ja C U moodustavad summeetrilise pingete susteemi. Seejarel joonestame neutraalpunktide vahelise pinge nN U . Neutraalpunktist n lahtuvad tarviti faasipinged a U , b U ja c U . 21. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses sümmeetrilise tarviti korral. Sümmeetrilisel koormusel ( AB BC CA Z = Z = Z ) on faasivoolud vordsed ja nad on nihutatud uksteise suhtes 120o
annaabi.ee 
