Üht või mitut ühesuguse sagedusega siinussuurust kujutavat vektorit nimetatakse vektordiagrammiks. Vektordiagrammi moodustavate vektorite pöörlemisel jääb nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi üksikute suuruste vahelise faasinihke vastu. See lubab vektordiagrammi koostamisel valida vabalt esimese vektori suuna, teised tuleb paigutada tema suhtes nurga alla, mis on võrdne selle suuruse faasinihkenurgaga. Järgnevalt näitena pinge- ja voolusiinused ja nende vektordiagramm: 76 6.6 Siinussuuruste liitmine Vahelduvvooluahelate arvutamisel tuleb sageli liita siinuseliselt muutuvaid suurusi. Kaht siinussuurust saab liita neid graafiliselt kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus
Üht või mitut ühesuguse sagedusega siinussuurust kujutavat vektorit nimetatakse vektordiagrammiks. Vektordiagrammi moodustavate vektorite pöörlemisel jääb nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi üksikute suuruste vahelise faasinihke vastu. See lubab vektordiagrammi koostamisel valida vabalt esimese vektori suuna, teised tuleb paigutada tema suhtes nurga alla, mis on võrdne selle suuruse faasinihkenurgaga. Järgnevalt näitena pinge- ja voolusiinused ja nende vektordiagramm: 76 6.6 Siinussuuruste liitmine Vahelduvvooluahelate arvutamisel tuleb sageli liita siinuseliselt muutuvaid suurusi. Kaht siinussuurust saab liita neid graafiliselt kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus
Järelikult muutuvad vaheldid väiksemahuliseks ja reaktiivkomponentide mõõtmed väiksemaks ning samuti nende ehitus kompaktsemaks, mistõttu selliste muundurite vastu tunnevad üha enam huvi kantavate elektriajamite tootjad. Kahjuks pole aga resonantsvaheldite väljundsagedus muudetav juhtimissüsteemile antava seadesignaali abil. 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid Liigitus. Muundurit, mis muundab vahelduvpinge teise pinge, sagedusega, faasinihkenurgaga või kujuga vahelduvpingeks, nimetatakse vahelduvvoolumuunuriks või regulaatoriks. Esimene grupp selliseid muundureid on vahetud sagedusmuundurid, mis muudavad vahelduvpinge sagedust ja kuju. Teise gruppi kuuluvad alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, milles alaldit kasutatakse pingeregulaatorina või konstantse pingega sisendlülina, kus vaheldi genereerib teatud sageduse ja väärtusega pinget. VS1 VS2 VS5 VS6
annaabi.ee 
