Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel.
Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel.
annaabi.ee 
