tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat klemmi, süttib lambike
Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta Lühis · Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa
radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhetsaab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga,kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatudotsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike.
Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11. Kaitsmete ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse vooluringis faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Automaatkaitse puhul katkestatakse vooluring automaatselt, kui voolutugevus on ületanud teatud kindla maksimaalse väärtuse. 12. Inimene võib saada el.löögi: 1) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtmega ja nulljuhtmega 2) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja maaga. 13. Kaitsemaandamine on el.seadme korpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. El.seadme korpuskaitse maandatakse sellepärast, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Selliselt kaitstakse inimest katki oleva elektriseadme poolt võimaliku elektrilöögi eest. + valemid :)
katkestab voolu. Kaitsmed paigaldatakse majades,korterites elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. 6. Millistel juhtudel voib inimene saada elektriloogi? Mis ulesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende
Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat
Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga VEKSELLÜLITI Veksellüliti puhul paigaldatakse 2 lülitit ruumis erinevatesse kohtadesse. Tänu nendele saab tarbijaid sõltumatult sisse ja välja lülitada. Paigaldatakse 4 kaablit (4- juhtmeliselt, kuna PE- juhet ei tohi kasutada vahejuhtmena), jaotuskarbist iga lüliti juurde, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ühe lüliti L ühendatakse faasiga, niisiis faasijuhtmega (hall, pruun või must). Teise lüliti klemm L viib tarbijani, mille teine ühenduskoht on neutraaljuhtmel. Iga lüliti mõlemad ühendused seotakse lüliti juurest lüliti juurde. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga RISTLÜLITI Ristlülitit vajatakse, kui ühte tarbijat on vaja lülitada 3-st ja enamast asukohast. Ristlülitit
Alalisvoolu korral on laengute suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on see võnkumine. · Elektrijaamad, tarbijad, liinid moodustavad vahelduvvooluvõrgu · Tarbijat ühendatakse vahelduvvoolu rööbiti Majapidamisse peab tulema 3 juhet: 1. Faasijuhe (juhe millel on Maa suhtes potentsiaalne vahe) 2. Nulljuhe (Voolu suhtes signaal puudub, vooluringi saab moodustada kui faasijuhtme ühendad faasijuhtmega või faasijuhe maaga) 3. Maandusjuhe (ühendatud maja juures maaga) Vahelduvvoolu saamine Tavaline vahelduvvool saadakse mehhaaniliste generaatoritega Voolu saamiseks pannakse raam magnetväljas pöörlema, selle tulemusena magnetvool läbi raami muutub ja indutseeritakse elektromotoorjõud ja tekib elektrivool Kolmefaasilisel voolul on 3 raami üksteise suhtes nihutatud 120 kraadi Voolusageduse suurendamiseks jagatakse 1 raam mitmeks osaks (voolusagedus sõltub raamide arvust)
nw Mõõtetrafodega lülitamiseks ettenähtud vattmeetri skaala on gradueeritud teatava standardse võimsuse mõõtepiirkonna järgi ning skaalale on märgitud vajalike mõõtetrafode nimisuuruste suhted. Võimsuste mõõtmiseks kasutatakse ka võimsustange, mis kujutavad endast voolutangide kombinatsiooni pinge mõõtmise seadmega. Võimsustangidega mõõtmisel on oluline jälgida, et pinge mõõtmise testjuhtmed ühendatakse alati selle faasijuhtmega, kus mõõdetakse voolu. Võimsustangidel võib olla sageli lisafunktsioone (sageduse, takistuse jne. mõõtmise võimalused). Mõõtmine multimeetriga Tüüpilise multimeetriga on võimalik mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja voolu ning takistust, erinevatel mudelitel võib olla veel lisavõimalusi nagu näiteks mahtuvuse ja induktiivsuse, transistoride h-parameetrite, temperatuuri mõõtmine jm. Mõõtepiirkondade 12
Rr < 500 , siis nt Soome normide kohaselt rikkega liini väga kiiresti välja selgitama ning andma väljalülituskäsu isegi siis, kui rike võib olla mööduva iseloomuga. Teiseks, kui rike on püsiv ja Rr > 500 , tuleb vältida pikemaajalist rikkega võrgu talitlust, kuna isegi mõneampriste voolude mõjul pinnas õhuliini posti ümber kuivab kuni poole meetri paksuses kihis ja muutub dielektrikuks. Kui rike ei kao, siis "ühendatakse" post faasijuhtmega ja posti ning kuivanud tsooni ümbritseva niiske pinnase vahele ilmub TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 32 Rein Oidram _____________________________________________________________________ faasipinge! Umbes 1 m kauguselt või isegi lähemalt posti puudutav elusolend sattub surmava puutepinge alla
Mitmesuguste pingereleede, samuti magnetkäivitite ja kontaktorite rakendus- ja ennistuspinge kontrollimiseks lülitatakse relee koos volt- meetriga reguleeritava pinge allikaga(autotrafo,liugkontaktidega reostaat) ning määratakse pinge, mille juures relee rakendub ning ennistub. Kaitseseadmeid faasi katkemise vastu võib teimida koos mootoriga Selleks tuleb ühte faasijuhtmesse ajutiselt monteerida lüliti. Kaitse peab kindlalt rakenduma sisselülitamisel katkestatud faasijuhtmega (seisva mootori korral). Pöörleva rootori korral peab kaitse rakenduma, kui koormus on umbes 60% nimikoormusest. 4. VALGUSTUSSEADMED Igal aastal kulutatakse valgustusele ca 12% kogu toodetavast elektrienergiast. Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus-
annaabi.ee 
