Student Response Value Answer A. 4 100% B. 3 0% C. 2 0% D. 1 0% Score: 10/10 4. Millise faasidiagrammiga on tegu? Correct Student Response Value Answer A. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A 0% ja B moodustavad keemilise ühendi B. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A 0% ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta
I VARIANT Question 1 (10 points) Lihtsa kuupvõre tähis? a. H12 b. T4 c. K8 d. K6 Question 2 (10 points) Tahkkesendatud kuupvõre (K12) koordinatsiooniarv? a. 12 b. 10 c. 8 d. 6 Question 3 (10 points) Tahkkesendatud kuupvõres (K12) võreelemendi kohta tulev aatomite arv (võre baas)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Millise faasidiagrammiga on tegu? a. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit b. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult d. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad keemilise ühendi Question 5 (10 points)
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
mis asetsevad teineteise suhtes kihtidena väga väikeste vahede tagant. b. Lahustaja komponent seob lahustatava komponendi aatomid keemilise sidemega ja moodustub erinev kristallivõre c. Kristallivõres asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuva komponendi aatomitega d. Lahustaja komponendi aatomite vahele paigutuvad lahustatava komponendi aatomid Question 8 (10 points) Millise faasidiagrammiga on tegu? a. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad püsiva keemilise ühendi b. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points)
komponendi aatomid b. Asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuva komponendi aatomitega c. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad kristallivõred, mis asetsevad teineteise suhtes kihtidena väikeste vahede tagant. d. Lahustaja komponent seob lahustatava komponendi aatomid keemilise sidemega ja moodustub erinev kristallivõre Question 8 (10 points) Millise faasidiagrammiga on tegu? a. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult b. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad keemilise ühendi c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points)
3. Võreelemendi kohta tulev aatomite arv lihtsas kuupvõre (K6)? Student Response Value Correct Answer A. 4 0% B. 3 0% C. 2 0% D. 1 100% 4. Millise faasidiagrammiga on tegu? http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 4 Student Response Value Correct Answer A. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B 0% moodustavad keemilise ühendi B. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B 0%
2. Keemilise koostise poolest faasidiagrammi paremasse osasse jääva sulami mikrostruktuur koosneb A faasi ja B faasi teradest ning eutektset mehaanilist segu ei esine 3. Materjalid, mille keemiline koostis jääb stöhhimeetrilisest (Cm) koostisest vasakule poole, on faasiline koostis A+AmBn 4. Mikrostruktuuris oleva eutektse mehaanilise segu keemiline koostis ei vasta alati faasidiagrammil oleva punkti E' keemilisele koostisele 8 : 4,00 4,00 Millise faasidiagrammiga on tegu? : 1. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad keemilise ühendi 2. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult 3. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult 4. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega moodusta keemilist ühendit 9 : 1,33 4,00
Grafiit- vaba süsinik, pehme (3HB), väike tugevus. Terase struktuur toatemperatuuril. Sulam on tasakaaluolekus siis,kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglasel jahtumisel .Rauasüsinikusulamite tasakaaluliste struktuuride leidmise lauseks on Fe-Fe3C faasidiagramm .Faasidiagrammi komponetideks on puhas raud(Fe)ja raudkarbiid(Fe3C)ehk tsementiit. Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb terase struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist ,kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt terase C-sisaldusega.C- sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: -alaeutektoidseiks, C<0,8% ,struktuur F+P ; - eutektoidseiks, C=0,8%,struktuur P; - üleeutektoidseiks,C>0,8%,struktuurP+T" Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed üleeutektoidterase struktuuris
Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi- diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: Keevisõmbluse ja tema lähiala mikrostruktuur seostatult faasidiagrammiga 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela-tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2
Terast madallõõmutatakse allpool faasipiiri AC1 tavaliselt temperatuuril 500-650 kraadi kestuseda 1h - 25mm läbimõõdu kohta ja jahutatakse seejärel aeglaselt tavaliselt koos ahjuga. Sisepinged alanevad pikaajalise lõõmutuse tagajärjel ja seda põhjalikumalt, mida kõrgemal temperatuuril lõõmutus toimub. 650 kraadi + täheldatakse perliidi terastumist ja terase pehnenemist, temperatuuril AC1+ leiavad aset faasimuutused ja tekivad struktuurid kooskõlas raua faasidiagrammiga. Aeglane jahtumine tagab sisepingete vältimise. Paksuseinaliste valandite korral on kasulik normaliseerida pärast madallõõmutust. Sel juhul jahutatakse valandit aeglaselt temperatuurist 650-600 kraadi allpool, kusjuures säilib struktuur, millele püüeldakse normaliseerimisel. Selleks paigutatakse valand normaliseerimistemperatuurilt ahju(600-650 kraadi) jahutades seejärel valandit termopingete vältimiseks koos ahjuga temperatuurini 200 kraadi
Fe3C faasidiagramm (sele 1.19). Faasidiagrammi Tsementiit T Fe ja C keemiline ühend – komponentideks on puhas raud (Fe) ja raudkarbiid raudkarbiid (Fe3C). C- (Fe3C) e. tsementiit. sisaldus 6,67% Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb Struktuur terase struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja ivormid tsementiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase Ledeburiit Le Eutektsegu C-sisaldusega struktuuris kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. 4,3%. Tekib vedelfaasi
taskaaluliste struktuuride leidmise aluseks on Fe- Tsementiit T Fe ja C keemiline ühend Fe3C faasidiagramm (sele 1.19).Faasidiagrammi raudkarbiid (Fe3C). C- komponentideks on puhas raud (Fe) ja raudkarbiid sisaldus 6,67% (Fe3C) e. tsementiit. Struktuuri Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb terase vormid struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja tsemen- Ledeburiit Le Eutektsegu C-sisaldusega tiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris 4,3%. Tekib vedelfaasi kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. C-sisal- kristalliseerumisel t°-l
annaabi.ee 
