pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. · Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Kolme kokkupuutuva faasi puhul on faasidevaheliste pindpinevuste suhted on aluseks küllalt tähtsale nähtusele - märgumisele. · Vesi ja polaarsed vedelikud margavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on hea faasidevaheline koostoime( vaike kontakti nurk). · Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. · Hudroobset materjali on vaga raske dispergeerida (kehv margumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal. 32
10). Elektrivõrgu normaaltalitluses võivad ka trafo sümmeetriliste faasipingete korral tänu TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 25 Rein Oidram _____________________________________________________________________ mahtuvuste erinevusele faaside pinged maa suhtes olla tugevalt ebasümmeetrilised. Faasidevaheliste pingete U AB , U BC ja U CA suurus ei muutu ja seega tarbijad neutraali nihet ei tunneta. U A U CA U A B U C U B
Paagutamine on tähtsamaid tehnoloogilisi operatsiooone, kuna tema käigus moodustub kermiste struktuur ja lõppomadused. Paagutamine optimaalsest kõrgemal temperatuuril viib karbiiditerade kiirele kasvule, mis pole reeglina soovitav. Samuti võivad tekkida kehades mullid sideaine keemise tagajärjel. Kõrgemat temperatuuri kasutades tuleb lühendada paagutusaega. Liiga madal paagutustemperatuur põhjustab suure jääkpoorsuse (vedel metal ei tungi karbiidiosakeste vahele) ja faasidevaheliste sidemete nõrgenemise ning lõpptulemusena omaduste languse. Paagutuse kestus on see vahemikus 0,5 - 2 tundi ja sõltub paagutavate detailide suurusest ning kogusest ahjus. Liiga pikk paagutusaeg pole soovitatav, kuna paagutuse ajal võib muutuda kermiste keemiline koostis (süsiniku väljapõlemine või rikastumine, sideaine, eriti koobalti, lendumine vaakumis paagutamisel). On teada, et vedela faasiga paagutamise kineetika sôltub vedela faasi kogusest,