korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse.
............................................................................ 47 5.5.1. Materjali välised pinnad .................................................................................. 47 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad ....................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ........................................................................................................... 48 5.5.4. Faasidevahelised piirpinnad ............................................................................ 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid ................................................................................... 49 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon ........................................................................... 49 6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES KEHADES. ............................................................... 50 6.1. Sissejuhatus .................
molekulide vahele. Soojus- ja ruumalaefekti ei esine lahus on ideaalne lahusti suhtes. poolele osmootne rõhk . See on arvuliselt võrdne Lisades lahustunud ainet, muutub osakestevaheline toime ning esineb soojus- ja ruumalaefekt. rõhuga, mida on tarvis rakendada nimetatud poolele, et Nii käituvad näiteks mitteelektrolüütide lahjad lahused peatada osmoosiprotsess. ning faasidevahelised lahused. Osmootne rõhk avaldub =i c R T , kus c Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja on kõrgema kontsentratsiooniga lahuse molaarne ruumalaefekt. kontsentratsioon ning i isotooniline koefitsent, Auru rõhk lahuse kohal, lahuse keemine ja
annaabi.ee 
