interaktsioonide. Üks põhilisi tunnuseid, mida faagigeneetikud jälgivad, on faagi laikude morfoloogia. Kui tardsöötmetele on külvatud bakterirakud ja osa rakke on nakatunud faagiga, siis infektsioonitsoonis bakterirakud kas lüüsuvad või on nende kasv tugevalt pärsitud. Selle tulemusena pole söötme pind bakterirakkudega ühtlaselt kaetud, vaid sisaldab rakuvabu tsoone. Sõltuvalt faagi genotüübist ja faagi ning bakterivahelisest interaktsioonist on faagilaikude morfoloogia erinev. Metsiktüüpi T faag (r+) põhjustab väikeseid laike säbruliste äärtega. Tema kiirelt lüüsiv mutant r aga põhjustab bakterikultuuris suuri laike, mille ääred on selgelt piiritletud. Teine üks sagedamini jälgitavaid faagi fenotüüpe on seotud faagi peremeesringiga. Peremeesringi mutandid on võimelised nakatama ainult teatavaid bakteritüvesid. Näiteks faag T2 nakatab E. coli tüve B rakke. Selle tüve mutant B/2 on T2 infektsiooni suhtes resistentne
interaktsioonide kaudu Üks põhilisi tunnuseid on faagi laikude morfoloogia Faag nakatab tardsöötmele külvatud baktereid ja lüüsib need – tekivad rakuvabad laigud (plaagud) Laigud võivad olla erineva suurusega, servadega (säbrulised või ühtlased), läbipaistvusega (selged või hägused) Bakteriofaagide fenotüüp Faagilaikude morfoloogia: Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud Faagi peremeesring: Metsiktüüpi faagid nakatavad E. coli tüve B Metsiktüüpi T2 (T2h+) ei nakata B tüve mutanti B/2 : B + B/2 segu puhul on laigud hägusad T2 mutant h (T2h) nakatab tüvesid B ja B/2: B + B/2 segu puhul on laigud läbipaistvad
Polüakrüülamiidgeelis on nukleiinhappel laengu esinemise tõttu väikseimaks erustuvaks üksuseks üks nukleotiid, polüpeptiidahelal aga umbes 10 aminohapet. Agaroosgeeli värvimisel etiidiumbromiidiga läheb see interkaleeruv värvaine DNA kaksikheeliksi nukleotiidide vahele ning DNA fragmente UV valgusega valgustades on need geelis nähtavad roosade helendavate triipudena. 50. Nukleiinhapete hübridiseerimine. In situ koloonia- ja faagilaikude hübriidimine on teiseks käsitlusviisiks rekombinantse DNA selektsioonil. Kolooniahübridiseerimise meetodit kasutatakse peale plasmiidide ka kosmiididega konstrueeritud klonoteekide puhul. Faagilaikude hübriidimist kasutatakse aga faag lambda põhjal konstrueeritud genoteekide puhul. Mõlemad hübridiseerimismeetodid on väga sarnased. Koloonia hübridiseerimisel tehakse transformantide kolooniatest jäljendid nitrotselluloos- või nailonfiltritele,
annaabi.ee 
