kaetud sambad, millel tipus viil või palmett; kõrguselt erinevad, kõige suurem oli 33 meetrit kõrge ning kaalus 700 tonni. · Osa savinõusid on lihtsad ning osa kaunistatud punase või musta värvi geomeetrilise mustri või taime- , linnu-, maoornamentikaga · Terrakotat esindavad nais- või loomafiguurid · Kuld- ning hõbemündid Kristlik traditsioon Aksumi riik jõudis oma võimsuse tippu 4. sajandil pKr kuningas Ezana valitsemisajal. Ezana pälvis oma kuulsuse vallutusretketega kui ka ristiusu vastuvõtmisega. Ristiusule panid Etioopis aluse noored süürlased Frumentius ja Aedesius, kes sattusid 4. sajandi algul Aksumisse orjadena, hiljem sai esimesest Aksumi peapiiskop. Etioopia kiriku rituaalides segunes kristlik kombestik kohalike tavadega teatud tseremooniatel põristati trumme ja tantsitroomagsi, uue kiriku sisseõnnistamisel ohverdati loomi jne.
keeltest, geetsi keelt, mida kirjutati foiniikia tähestikust põlvneva alfabeedi abil. Kohalik ülikkond oli tihedates sidemetes araabia kaupmeestega ning vahendas neile kaupu sisemaalt (lõhnaained ja elevandiluu). Kohalik aristokraatia oli omakeelne, kuid samal ajal ka kosmopoliitne: olid suhted nii Araabiamaailmaga kui Kreeka-Rooma maailmaga. Seega kasutati õukonnas palju ka kreeka ja geetsi keelt. Umbes 4. sajandil võttis üks Aksumi valitsejatest, Ezana, vastu ristiusu, mis pani aluse kristlikule traditsioonile Etioopias. Aksumi kuningad rajasid oma pealinna mitmekümne meetri kõrguseid hauamonumente ehk steele (nn Aksumi steelid). Aksumi väline võimsus jõudis haripunkti 6. sajandi lõpul, neil olid valdused ka Jeemenis ning nad liikusid ka põhja poole (570-571 jõudis üks Aksumi valitsejatest ka Meka alla). Riigi langus algas 7. sajandil. Langus võis olla seotud araablaste vallutustega, mis lõikasid
annaabi.ee 
