Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel.
isiksuseküsimustiku (16 PF). Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria. Tema arvates on isiksuseomadused hierarhiliselt organiseeritud. Ekstravertsus-introvertsus, eurootilisus, emotsionaalne stabiilsus. Eeldus, et isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Teine iseloomulik asi on see, et isiksuseomadused on varieeruvad., kolmas eeldus on inimese ratsionaalsus. Kõige paremaks näiteks on aga 5 faktori teooria (Mccrae ja Costa).
annaabi.ee 
