võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga" Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull
Öitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga ümbritsetud. Kõrgeim puu kasvab Viljandimaal Heimtali ürgorus (h = 31,8 m) ja jämedaim puu Võrumaal Viitka külas (d = 200cm, Relve 2000). Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Sorte on mitmeid 'Camperdownii'; 'Crispa'; 'Exoniensis'; 'Lutescens' Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega,
annaabi.ee 
