sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust. Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõppu. Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani
Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13. sajandil hakati arvama, et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine. Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal. 6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi. Kristuse kalender võeti kasutusele keskaja lõpul. Ajaarvamise moodus valitsejate valitsusaastate järgi. 1.jaanuaril Kristuse ümberlõikamispüha. Tüüpilisel jõuluaastal oli 24.detsember aasta alguseks. Tüüpilisel maarjaastal oli 25.märts, mil eostati Kristus?, aastavahetuseks. Ka lihavõtted mõnelpool aasta alguseks, liikuv aasta.
annaabi.ee 
