ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150) Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid, nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda 6. Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool, geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt). Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon. (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Genofond = geenifond populatsiooni kõik geenid ja alleelid.
teoreetiliselt võimalikuks – tekiks vastuolu LV hinnaga. Pidas polümorfismi suhteliselt stabiilseks. Negatiivsel valikul suur roll. Arvasid, et lõviosa on kahjulikel mutatsioonidel, juhusel nägid väikest rolli. Neutraalne evolutsiooniteooria – suur hulk evolutsioonis tekkinud molekulaarseid muutusi on neutraalsed ja fikseerunud tänu juhusele (geenitriivile). Ehk neutraalse teooria järgi peamiseks molekulaarse evoutsiooni teguriks on mutatsioonid ja triiv. Negatiivsel valikul nägid samuti suurt rolli, kuid nende arvates oli suur osa neutraalsusel. Neutralistide arvamusel on juhusel märksa suurem roll kui kasulikel mutatsioonidel. Peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria on neutraalse teooria modifikatsioon, kus on sisse toodud kergelt kasulikud ja kergelt kahjulikud mutatsioonid. Puhtalt neutraalses evolutsioonis ei olenud populatsiooni suurusel tähtsust, aga siin on
järgi, sai neid kasutada populatsioonigeneetika andmetena – alleelidena lookustes. Tulemuseks oli populatsioonigeneetika sünd 20.sajandi alguses. 2. Alates 1960-st edasi – tekkised andmed varieeruvusest molekulaarsel tasemel. Valkude elektroforees. Tulemused: selgus, et varieeruvust on palju rohkem kui seni arvati. Selle seletamiseks loodi neutraalne moekulaarse evoutsiooni teooria. 3. 1980-st edasi – andmete kogumine: PCR, DNA sekveneerimine Sangeri meetodil, restriktsiooniensüümide kasutamine DNA järjestuserinevuste kontrollil ja mikrosatelliitide korduste arvu määramine. Tulemuseks koalesentsiteooria sünd ja areng ning paljude liikide demograafilise ajaloo kirjeldamine. 4. Tänapäev – andmete kogumisel kasutatakse genotüpiseerimiskiipe ja uue põlvkonna sekveneerimist
annaabi.ee 
