"tahutud veerkivide" e. olduvai-riistade näol, mida on leitud koos habiliinide fossilidega. Osa uurijaid arvab aga, et juba vähemalt mõned gratsiilsetest australopiteekustest pidid looma ja kasutama puust, luust, hammastest ja sarvedest valmistatud tööriistu, millest pole aga kahjuks midagi peale kasutamisjälgede säilinud (vt. nt. R. Dart, 1957: 'osteodentokeratic culture'; P. Tobias, 1968). Antropogeneesi põhjuslikesse käsitlustessse püütakse mõnikord sisse tuua spetsiifilisi evolutsioonitegureid, ennekõike tööd kui inimese evolutsiooni eritegurit. Kuid on siiski päris ilmne, et mingeid erilisi inimese bioloogilise evolutsiooni tegureid pole olemas. Iseärasusi võib olla vaid üldiste evolutsioonitegurite -- päriliku muutlikkuse, olelusvõitluse, populatsioonidevahelise migratsiooni ja loodusliku valiku -- toimes. Töö etendas antropogeneesis kahtlemata tähtsat osa, kuid mitte uue evolutsioonitegurina, vaid kui põhimõtteliselt uus loodusliku valiku rakenduspunkt
Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas erinevad bioloogilised protsessid seda ajas ja ruumis mõjutavad. Minevikku vaatav populatsioonigeneetika on hilisem arendus ja seda nimetatakse eraldi ka koalesentsiteooriaks. Populatsioonigeneetika kasutab analüüsis põhilisi evolutsioonitegureid: mendeli pärilikkuse seadused, mutatsioon, paarumismustrid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik ja populatsioonide struktureeritus. Need jõud kasvatavad, kahandavad ja modifitseerivad geneetilist varieeruvust. Näited meetoditest: Deduktiivne meetod – üldistest printsiipidest järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta. üldised protsessid nagu triiv, muteerumine ja looduslik valik on esindatud mudelis parameetritena. Sellised mudelid ennustavad
annaabi.ee 
