Mis on liik? Liik on looduses reaalselt eksisteeriv organismirühm või rühmade kogum, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond, üldine feneetiline sarnasus ning kellel on ühine levila, põlvnemine ja oma kindel evolutsioonisuund. Liike on inimesed eristanud juba aastatuhandeid, seda erinevatel vajadustel näiteks vajadus eristada söödavaid organisme söömiskõlbmatutest. Üsna kindlapiirilise määratluse liigile saab siis, kui liigiks pidada vaid reaalselt ristuvate populatsioonide esindajaid, kuid samal ajal ei tohiks unustada, et on olemas liike, kes annavad eritingimustes edukalt järglasi, kasvõi näiteks loomaaias. Aga seni, kuni ristumine looduses pole kinnitust leidnud, ei saa ka
1. Kaslaste ajalugu Mitu miljonit aastat tagasi hulkus maakeral ringi palju kassi-laadseid loomi, kes olid palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud erilised lihasööjad. Kõige varasem teadaolev kaslaste esivanem pärineb eotseenist ja see on 50 miljonit aastat vana. Temast arenesid kaks haru, suured ja väikesed kasklased, nagu lõvi ja kodukass. Temast arenes ka teine, hiljem tekkinud evolutsioonisuund, mis tõi mõõkhambulised kaslased, kes on tänaseks välja surnud. Nende nimetus tuleb ülalõualuus olnud ülisuurtest pistodataolistest kihvadest, millega nood oma saagile surmavaid hoope andsid. Mõõkhambulisi oli suuri ja väikeseid, nagu tänapäeva kaslasi. Tuntuim mõõkhambuline oli Ameerikas elanud Smilodon. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 8-9) 2. Kaslaste luustik Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku,
Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste ökoloogiliste tingimuste ja konkurentsi tõttu (Darwini vindid). Uue liigi genofondis võivad kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi uued kohastumused uus evolutsioonisuund ja kõrgtaksoni rajaja. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Rikastab olemasolevaid või loob uusi ökosüsteeme, avab kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Maismaataimede teke eeldused loomadele väljumiseks merest. Ühtede organismide mitmekesistumine võib võimaldada teise väljasuremine.
annaabi.ee 
