erinevate liikide genoomide võrdlus ja analüüs. Eesmärgiks selgitada makroevolutsiooni küsimusi ja anda genoomi osadele funktsionaalne mõte. Leida funktsionaalseid ja strukturaalseid elemente ja seosed organismirühmade vahel. Võrreldakse järjestuste sarnasusi, nende asukohta, nende pikkusi ja arvu genoomides jpm. Algselt üksikute geenide võrdlemine peegeldas peamiselt mikroevolutsioonilisi erinevusi. Universaalne elupuu mis põhineb rRNA geenide fülogeneetilisel võrdlusel. Evolutsioonipuude koostamine molekulaarses fülogeneetikas: Algoritmid põhinevad järjestuste homoloogia tuvastamisel, Pärast võrdlust saab võimalikuks evolutsioonipuude koostamine, molekulaarse evolutsiooni uurimine ja cis-toimivate elementide leidmine. 29. Geenide arv ja tihedus. Geenide arv: Arhedel ja bakteritel väikseim, ainuraksetel eukarüootidel suurem, hulkrakseil suurim. Tihedusega vastupidi. 30. Mis teeb genoomi tasemel inimeset inimese. Erinevused organismide vahel
Tege- mist on ainult algandmete (OTUde tunnuste ja tunnuse seisundite) ülevaat- liku korrastamisega. 6.2.3. Fülogeneetilise süstemaatika (kladistika) eesmärgiks on klassi- fitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, nende fülogeneesi alusel. See põhineb ainult monofüleetiliste (mitte aga parafüleetiliste) rühmade tunnustamisel; tunnuste polariseerimisel (plesiomorfsete ja apomorfsete tunnuste eristamisvõimaluse möönmisel); võimalike evolutsioonipuude (klado- grammide) "joonistamisel" ja nendest säästuprintsiibi (parsimony) alusel kõige lühema, kõige väiksema tunnuste muutumise arvuga puu väljavalimisel. Saadud fülogeneesipuu on teaduslik hüpotees, mida on võimalik falsifitsee- rida ja/või kinnitada. Iga OTUde rühma (fülogeneesipuu haru ehk oksa) eris- tamise aluseks on teatud kindla tunnuse (tunnuste) kindlasuunaline muutus. 6.2.4. Evolutsiooniline süstemaatika taotleb kahe teineteist välistava,