mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult. Uusi terviklikke genoomse DNA järjestusi (esialgu küll mikroorganismide tasandil, kuid kohe-kohe ka enamal) tuleb juba ridamisi - kolossaalne toormaterjal evolutsiooniprotsesside mõistmiseks. Neutraalse evolutsiooniteooria argumendid: · Neodarvinismi kohaselt peaksid populatsioonid liikuma homosügootsuse suunas (v.a erandid, kus tugev valik heterosügootsuse kasuks). Seega mitte LV, vaid neutraalne triiv hoiab heterosügootsuse taset. · Molekulaarne kell molekulaarse evolutsiooni konstantsus. · Eeldatavalt neutraalsed asendused on palju sagedasemad kui eeldatavad valiku all olevad asendused
kes suurepäraselt jagavad mehhanisme, kuid pea kunagi ei mõtle tasandil, kus evolutsioon toimib - s.t. populatsioonitasand on neile terra incognita. Kus siis ikkagi paikneb evolutsiooniteooria tänapäeva bioloogia maastikul? Ilmselt pea kõikjal. Abstraktses mõttes on ta seal vast alati olnud, kuid alles viimaste aastakümnete suured muudatused, eriti aga viimased kümmekond aastat on andnud bioloogiale vahendid, mis on revolutsioneerinud evolutsiooniprotsesside rekonstrueerimise võimalused. Seitsmekümnendate alul eelkõige tänu Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele töödele tekkinud neutralistlik evolutsiooniteooria tekitas uue pöörde loodusliku valiku ja mutatsionismi vahekordade mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult