~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf).
Etoloogiline metodoloogia - Laboratoorne eksperiment - Vaatlus *liigile on omasem loomulik keskkond. Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted o Näo väljendused o Kehakeel Etoloogia piirangud - Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab - Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina raske seletada - Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked - Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks - Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida - Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks
annaabi.ee 
