o Välitööd tehes saab aru, et tähelepanu peab pöörama ka kohalike mõtteviisidele, seoste loomisele, kasutatavatele terminitele o Uued metodoloogilised lähenemised, geneaoloogiline meetod sugulussüsteemi kaardistamine o Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide töösse astumine 19. saj lõpp, difusionism: Põhiidee: ei hüljanud täielikult evolutsionistlikku vaadet, kuid neid häiris selle determinismlik aspekt unilineaarne jada on lihtsustatud, inimühiskonnad on keerulisemad On kultuurielementide algkodud, kust need hakkasid eri suundadesse levima üle maailm Ekstreemne vorm heliotsentristlik difusionism usuti, et kõik inimühiskonna saavutused said alguse muistsest Egiptusest, kust need levis ülejãänud maailma Levimine toimuvat rahvasterände kaudu Süüdistati empiiriliste andmete nõrkuses
mitmekesisena. Eurooplane vaatab, et kõik on lihtsalt ühesugust lund täis. Eks keelde loome ka neid asju, mida me näeme, kus elame jne. Rahvastevahelised mõtlemise erinevused tulenevad, siiski sellest, kas selleks on vajadus oleneb keskkonnast, et seda enda jaoks hästi liigendada ja kirjeldada. Ellujäämisvajadus, kultuuriline vajadus. 6 Mõtlemise ja keele seoste idee seos kultuuriga. 3.loeng Difusionism Oli pärast evolutsionistlikku teooriat järgmine, mis proovis välja pakkuda suuri seletusi kultuuride arengule kogu maailmas, kõide ühiskondade kirjeldamiseks. Idee: kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise. Kultuuri muutumise põhiline mehhanism on laenamine, selle kaudu ühiskonnad muutuvad ja arenevad. Põhiliselt tuuakse esile 3 koolkonda, kes käsitlesid seda teemad natukene erinevalt: 1. Briti koolkond ka Manchesteri koolkond (Smith, Perry, Rivers) idee: iga kultuurinähtus
annaabi.ee 
