ikka olnud ühe, kõikearvestava ja universaalse süsteemi loomine, mis talle- taks endas informatsiooni nii sarnasuse kui ka suguluse kohta. Sageli tsi- teeriti varem Gilmoure'i ja Waltersi poolt ideaalile viitavat väljendit 30 «üldotstarbeline klassifikatsioon» (general-purpose classification), mille aluseks temal oli küll feneetiline lähenemisviis. Sageli on viidatud ka tuntud evolutsionisti ja zooloogi-süstemaatiku Simpsoni kladistikaeelsel ajal öeldud aforismile: süsteem ei saa kujutada fülogeneesi, küll aga ar- vestada seda. Teoreetiliselt oleks võimalik luua evolutsioonilise süstemaatika nõuetele vastav süsteem, mis sisaldab informatsiooni summeerituna nii sar- nasuse kui ka fülogeneesi kohta. Klassifikatsiooni on nimetatud informatsi- ooni talletamise ja kättesaamise süsteemiks, sellega tuleb nõustuda. Igasu-
kirjeldab ta oma arusaamist eluslooduse kujunemisest. Muuhulgas väidab ta, et elusolendite päritolu ja mitmekesisus on seletatavad loodusseaduste abil ja ei vaja jumalikku sekkumist. Keerukamad olendid on kujunenud lihtsamatest, liigid muutuvad. Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me Lamarck'i mäletama kui esimest suurt evolutsionisti, kel jätkus julgust väita, et elusloodus korrastab ennast ise ning liigid ei ole mitte loodud vaid arenenud lihtsamatest vormidest. Sellest tuleneb omakorda, et liigid ei ole muutumatud. 8. Charles Darwini roll evolutsiooniteooria kujunemisel Nimelt avastas Darwin, et iga liik on mõnevõrra varieeruv ja et kuna juba Malthuse ajast oli teada, et kõik isendid ellu jääda ei saa, siis tekib ju küsimus, kas need kes surevad, on ikka keskmine läbilõige populatsioonist
annaabi.ee 
